Pedaalhiir

 

Selline seadeldis on eelkõige abivajavatele inimestele, kellel on raskusi tavahiirega navigeerimisel, olgu see siis põhjustatud teatud liikumishäire või puuduliku jäseme tõttu. Selliseid abivahendeid on igat sorti ning võimalik seadistada vastavalt kliendi vajadustele. Enamasti on seadmed USBga ühendatavad.

Esimene variant

Teine variant

Kui tõmmata kuhugi hägune piir, siis võiks pedaalhiired jaotada kahte rühma. 

Esimeste alla kuuluvad tasasel pinnal libisevad seadmed. Need sarnanevad enamasti tavahiirega, kuid käe asemel teeb tööd jalg ning samuti masin ise võib mõnikord päris pirakas olla. Kõige lihtsam ning kodusteostatavam näide oleks mõne sussi külge kinnitatud tavahiir. 

Teist liiki pedaalid töötavad kallutamise viisil ning sarnanevad rohkem autopedaalidega. Need nõuavad vähem jalaga kordineerimist kui eelmised, kuid see-eest peab omama paremat ajatunnetust et õigel ajal hiir seisma jätta.

Lisaks pedaalidele on olemas veel suurte nuppudega paneelid, mida võimalik jalaga vajutada. Enamasti täidavad need otseteede funktsiooni.

Leian, et sellised spetsiaalsed hiired võiks sobida isegi programmeerijatele, kui jalaga opereerimine oleks käpas. Koodikirjutamise tootlikus tõuseks oluliselt, sest ometi jäävad ju mõlemad käed alati klaviatuuri peale. 

Mõni toode:
http://www.footmouse.com/
http://www.bilila.com/foot_mouse_slipper_mouse

Kodus valmistatud lahendus:
http://www.youtube.com/watch?v=If-jkWIa1mg

Viited:
http://en.wikipedia.org/wiki/Footmouse

Net Nanny

Katsetasin just hiljuti tarkvara nimega Net Nanny, mis on enamasti mõeldud lapsevanematele, kes tahavad oma võsukese tegevusi arvutis piirata. Minu hinnang oleks siis järgnev.

Esimene asi, mis mulle silma torkas, oli programmi kasutajasõbralikkus. Peaaegu koheselt sain aru, kuidas asi töötab ning kuidas asju jälgida ja sättida. Samuti oli disain mõnus, lihtne ja tagasihoidlik. Lisaks veel veebilehtede laadimiskiirus tundus samaks jäävat. Ühesõnaga ergonoomika tundub päris tasemel olevat.

Teiseks pani mind mõtlema see, kui tõhus see vahend on. Lisaks programmide, mängude ja saitide otsesele blokeerimisele on võimalik näiteks ajastada veebikasutamisõigust. Oletame, kui vanem tahab vältida olukorda, kus tema laps koolist koju tulles kohe esimese asjana arvuti taha läheb ja netis surfama hakkab, siis tänu programmile saab ta keelata interneti kasutamist teatud kellaaegadel. Endalgi oleks võib-olla kasu sellest funktsioonist, et keskenduda rohkem koolitöödele kui veebis aja surnukslöömisele (ometi juhtub seda liiga tihti). Teinegi vahend, mis tähelepanu tõmbas, oli sotsiaalvõrgustikus nooruki tegemiste jälgimine logina. Seda ma muidugi väga ei pooldaks, aga väga murelikele lapsevanematele võib see abi pakkuda.

Kuna android seadmed on päris populaarseks saanud noorte seas, siis leian suureks plussiks ka asjaolu, et Net Nanny on saadaval ka nendele süsteemidele.

Hind sellise tarkvara soetamise puhul tundub üsna mõistlik olevat- seda siis 39.99$ per arvuti (Windows/Mac) ja 19.99$ per android seade.

Kokkuvõtlikult jättis Net Nanny üpris positiivse mulje. Tekkis tunne, et tarkvara taga oleks tõesti keegi tark ja mõistlik nanny, kes kõiki neid funktsioone vastavalt soovile suudab ära täita. 

Ole inimene!

Valisin endale Virgina Shea kümnest käsust just esimese (Ole inimene!), sest näen et sellega tekib alatihti probleeme ning tooks näite just enda kogemusest ning mõtetest.


Paljud meist kasutavad sotsiaalvõrgustiku liidrit Facebooki. Hea viis jagada teistega oma seiklusi piltide kaudu või lihtsalt suhelda jms. Probleem tuleb aga siis kui mõni noorem (enamasti just nemad on need, kes seda teevad) inimene jagab kõikidega sellist reklaami, mis algab mingi verise ja shokeeriva pildiga, mis võtab mõnel nõrganärvilisel pildi eest. Oleks see normaalne, kui ma läheksin mingisuguse looma laibaga sõbra ukse ette, helistaksin kella ja siis näitaksin talle seda ning siis astuksin minema. Sest ometi leian, et sellised levitajad just sel moel käituvad. Panevad mingi jubeda asja üles ilma, et ise vaevuks konkreetselt kellegi poole palvega pöörduma või küsida lihtsalt arvamust.
Kahjuks on sellist asja just minu Facebooki seinal üpris palju. Muidugi, mis puutub "sõprade" valimisse, saab selles põhiliselt iseennast süüdistada, kuid vaatamata sellele pole nende tegu sugugi õigustatud.


Olen umbes 14-aastasena ka ise samasuguse levitaja rolli pahakombel sattunud. Nimelt levis MSN-is peaaegu tervelt tunni pikkune video, mis sisaldas igasuguseid rõvedaid ning julmi lõike, et näidata, kust meie liha tuleb. Seega oli tegemist taimetoitlaste reklaamiga ning selle õnge ma ka sattusin umbes 2 kuuks ning lisaks sellele suutsin ma kohe peale klipi vaatamaist levitada seda veel teistelegi. Mälestus, mille üle ma sugugi uhke pole, kuid samas õpetas see mind järgnevalt oma tegusid internetis läbi mõtlema.


Miks inimesed langevad selliste shokeerivate klippide/piltide/linkide levitaja rolli? Usun, et põhjuseks on interneti mugavus ja kiirus, mis sunnivad sõnumiedastajat läbimõtlematult vajutama Enterit enne kui oma tegu täielikult ajus läbi analüüsitud oleks.

Mis on halb ja mis hea?

Järgnevalt toon esile kaks näidet tarkvara egonoomikast. Kuna veebibrauserid on vahendid, mida paljud meist kasutavad igapäevases elus ja mis aitavad meil lehitseda internetis, siis otsustasin just nende põhjal kirjutada hinnangud.

Internet Explorer 6
Tegemist enamusele tuntud veebilehitsejaga, mis väljastati Microsofti poolt aastal 2001 ning kestis 5 aastat kuni uuema versiooni ilmumiseni. Vaatamata oma arvukale kasutajaskonnale, peitus tarkvaras mitmeid negatiivseid külgi. Esiteks oma andmeturve aukude tõttu oli Explorer avatud igasugustele viirustele ja häkkeritele. Teiseks probleemiks oli brauseri kiirus, mis võrreldes tänapäeva brauseritega oli kohutavalt aeglane. Kohati jooksis see isegi kokku, sest tarkvara ei toetanud teatud koodikäske, mida mõningad veebilehed sisaldasid. Kui viriseda Explorer kuue kujunduse üle, siis võiks öelda, et tööriistaribal paiknes palju erinevaid suuri ikoone, mis muutsid disaini suhteliselt vähe-atrakiitvseks.
Kokkuvõtlikult oli Internet Explorer 6 ergonoomika koha pealt täielik ebaõnnestumine.

Google Chrome
Veebibrauser, mis on absoluutne vastand IE6-le, on loodud Googli poolt aastal 2008. Tänapäeval kasutab seda umbes 25%-28% netisurfaritest (andmed 2012. jaanuarist). Kiire, turvaline, lihtne ja mugav- kõik see on Chrome-i edu võtmeks. Lehitseja sisaldab endas tab-süsteemi, mis võimaldab riputada erinevaid lehekülgi samasse aknasse, lihtsustades orienteerumist veebisaitide vahel. Samuti on see lihtsaima ehitusega brauser, mida siiani näinud olen, ning lisaks sellele võimaldab Chrome kujundada otseteede paiknemist ja akende disaini vastavalt kasutaja maitsele ja vajadustele.
Ergonoomselt on Google Chrome vapustav meistriteos.

Kasutatud materjal:
http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Explorer_6
http://en.wikipedia.org/wiki/Google_Chrome

Noppeid IT ajaloost

LaserDisc (LD)

Vasakul LaserDisc ja paremal DVD.

LaserDisc oli esimene kommerts optiline andmekandja, mis läks müüki aastal 1978. Algselt reklaamiti ning turundati neid ainult Põhja-Ameerikas, kuid hiljem ka mujal maailmas.  

Laserplaadi eesmärgiks oli lüüa üle oma rivaalide VHS ja Betamax kassetsüsteemid, tuues esile parema videokvaliteedi ning suurema andmemahtuvuse. Vaatamata paremale video- ja helikvaliteedile, plaan siiski ebaõnnestus, sest uus tehnoloogia läks tavakasutajale naeruväärselt kalliks maksma. Pealegi puudus LaserDiscil salvestamisvõime, mis jällegi kassetimängijatel oli võimalik.

Ühelt poolt ebaõnnestunud idee, oli teiselt poolt LaserDisc siiski alus ning hüppelaud järgnevatele ja rohkem arenenud optilistele andmekandijatele.

WebVan (1999-2001)

 

WebVan oli veebisait, mis tegeles toidukauba müümisega USA-s. Selle äritegevus õitses kiiresti ning laienes linnast linna. Probleem seisnes aga selles, et ettevõtte juhtidel ning investoritel puudus igasugune kogemus supermarketil kaubelda.

Tagajärjeks oli 1,2 miljardi dollari väärtuses ning 4500 töötajaga ettevõtte pankrotistumine, olles ise aktiivne olnud vähem kui 2 aastat. 2009-ndal taastas Amazon.com Webvani ning sait kestab tänaseni üleval: www.webvan.com

See õpetlik juhtum näitab, kuidas EI TOHIKS veebiäri alsutada.

Nokia N-Gage (2003-2009)

N-Gage ehk "Taco Phone" oli seade, mis täitis kahte funktsiooni: mobiil ja mängimine. Eesmärgiks meelitada Game Boy kasutajad endale, lisades seadmele suhtlemisvõimaluse. See neil ei õnnestunud, sest nupud olid liiga ebamugavalt paigutatud ning kui oli vaja kellegagi suhelda, siis pidi mobiili hoidma küljeti kõrva ääres (sealt ka nimi Taco Phone).