Pedaalhiir

 

Selline seadeldis on eelkõige abivajavatele inimestele, kellel on raskusi tavahiirega navigeerimisel, olgu see siis põhjustatud teatud liikumishäire või puuduliku jäseme tõttu. Selliseid abivahendeid on igat sorti ning võimalik seadistada vastavalt kliendi vajadustele. Enamasti on seadmed USBga ühendatavad.

Esimene variant

Teine variant

Kui tõmmata kuhugi hägune piir, siis võiks pedaalhiired jaotada kahte rühma. 

Esimeste alla kuuluvad tasasel pinnal libisevad seadmed. Need sarnanevad enamasti tavahiirega, kuid käe asemel teeb tööd jalg ning samuti masin ise võib mõnikord päris pirakas olla. Kõige lihtsam ning kodusteostatavam näide oleks mõne sussi külge kinnitatud tavahiir. 

Teist liiki pedaalid töötavad kallutamise viisil ning sarnanevad rohkem autopedaalidega. Need nõuavad vähem jalaga kordineerimist kui eelmised, kuid see-eest peab omama paremat ajatunnetust et õigel ajal hiir seisma jätta.

Lisaks pedaalidele on olemas veel suurte nuppudega paneelid, mida võimalik jalaga vajutada. Enamasti täidavad need otseteede funktsiooni.

Leian, et sellised spetsiaalsed hiired võiks sobida isegi programmeerijatele, kui jalaga opereerimine oleks käpas. Koodikirjutamise tootlikus tõuseks oluliselt, sest ometi jäävad ju mõlemad käed alati klaviatuuri peale. 

Mõni toode:
http://www.footmouse.com/
http://www.bilila.com/foot_mouse_slipper_mouse

Kodus valmistatud lahendus:
http://www.youtube.com/watch?v=If-jkWIa1mg

Viited:
http://en.wikipedia.org/wiki/Footmouse

Net Nanny

Katsetasin just hiljuti tarkvara nimega Net Nanny, mis on enamasti mõeldud lapsevanematele, kes tahavad oma võsukese tegevusi arvutis piirata. Minu hinnang oleks siis järgnev.

Esimene asi, mis mulle silma torkas, oli programmi kasutajasõbralikkus. Peaaegu koheselt sain aru, kuidas asi töötab ning kuidas asju jälgida ja sättida. Samuti oli disain mõnus, lihtne ja tagasihoidlik. Lisaks veel veebilehtede laadimiskiirus tundus samaks jäävat. Ühesõnaga ergonoomika tundub päris tasemel olevat.

Teiseks pani mind mõtlema see, kui tõhus see vahend on. Lisaks programmide, mängude ja saitide otsesele blokeerimisele on võimalik näiteks ajastada veebikasutamisõigust. Oletame, kui vanem tahab vältida olukorda, kus tema laps koolist koju tulles kohe esimese asjana arvuti taha läheb ja netis surfama hakkab, siis tänu programmile saab ta keelata interneti kasutamist teatud kellaaegadel. Endalgi oleks võib-olla kasu sellest funktsioonist, et keskenduda rohkem koolitöödele kui veebis aja surnukslöömisele (ometi juhtub seda liiga tihti). Teinegi vahend, mis tähelepanu tõmbas, oli sotsiaalvõrgustikus nooruki tegemiste jälgimine logina. Seda ma muidugi väga ei pooldaks, aga väga murelikele lapsevanematele võib see abi pakkuda.

Kuna android seadmed on päris populaarseks saanud noorte seas, siis leian suureks plussiks ka asjaolu, et Net Nanny on saadaval ka nendele süsteemidele.

Hind sellise tarkvara soetamise puhul tundub üsna mõistlik olevat- seda siis 39.99$ per arvuti (Windows/Mac) ja 19.99$ per android seade.

Kokkuvõtlikult jättis Net Nanny üpris positiivse mulje. Tekkis tunne, et tarkvara taga oleks tõesti keegi tark ja mõistlik nanny, kes kõiki neid funktsioone vastavalt soovile suudab ära täita. 

Ole inimene!

Valisin endale Virgina Shea kümnest käsust just esimese (Ole inimene!), sest näen et sellega tekib alatihti probleeme ning tooks näite just enda kogemusest ning mõtetest.


Paljud meist kasutavad sotsiaalvõrgustiku liidrit Facebooki. Hea viis jagada teistega oma seiklusi piltide kaudu või lihtsalt suhelda jms. Probleem tuleb aga siis kui mõni noorem (enamasti just nemad on need, kes seda teevad) inimene jagab kõikidega sellist reklaami, mis algab mingi verise ja shokeeriva pildiga, mis võtab mõnel nõrganärvilisel pildi eest. Oleks see normaalne, kui ma läheksin mingisuguse looma laibaga sõbra ukse ette, helistaksin kella ja siis näitaksin talle seda ning siis astuksin minema. Sest ometi leian, et sellised levitajad just sel moel käituvad. Panevad mingi jubeda asja üles ilma, et ise vaevuks konkreetselt kellegi poole palvega pöörduma või küsida lihtsalt arvamust.
Kahjuks on sellist asja just minu Facebooki seinal üpris palju. Muidugi, mis puutub "sõprade" valimisse, saab selles põhiliselt iseennast süüdistada, kuid vaatamata sellele pole nende tegu sugugi õigustatud.


Olen umbes 14-aastasena ka ise samasuguse levitaja rolli pahakombel sattunud. Nimelt levis MSN-is peaaegu tervelt tunni pikkune video, mis sisaldas igasuguseid rõvedaid ning julmi lõike, et näidata, kust meie liha tuleb. Seega oli tegemist taimetoitlaste reklaamiga ning selle õnge ma ka sattusin umbes 2 kuuks ning lisaks sellele suutsin ma kohe peale klipi vaatamaist levitada seda veel teistelegi. Mälestus, mille üle ma sugugi uhke pole, kuid samas õpetas see mind järgnevalt oma tegusid internetis läbi mõtlema.


Miks inimesed langevad selliste shokeerivate klippide/piltide/linkide levitaja rolli? Usun, et põhjuseks on interneti mugavus ja kiirus, mis sunnivad sõnumiedastajat läbimõtlematult vajutama Enterit enne kui oma tegu täielikult ajus läbi analüüsitud oleks.